Lasteaiast
Uudised
Avalik teave
Õppekasvatustegevus
Lapsevanemale
Hoolekogu
Galerii
Tagasiside

 
 
 
  Miks on erivajadusega lapsel olla hea erirühmas?
  Kannikese lasteaed sai 50. aastaseks
  Tallinna lasteaiad saavad matemaatika kohvrid
  Kontsert vanavanematele
  Loeng eneseregulatsiooni oskuste õpetamisest
  Leivapäev
  Muraste Looduskoolis
  Tulest targem
  Logopeedide siskoolitus õpetajatele
  Tunnustus lasteaiale
  Moedemonstratsioon
  Luuletuste esitamise konkurss
  Politseimuuseum tuli külla
  Logopeediapäev
  Emakeelepäev
  Terviseprojekt
  Kristiine linnaosa tantsupäev
  MÕK Kannikeses - lahtiste uste päev uutele peredele
  Lasteaed sai "Etno" rahvariided
Uudised
Prindi
 
 

Kui logopeedi pole, kes siis märkab?

22.02.2013

"Õpetajate Leht", artikli autor Tiina Vapper
 

Riigikogu kultuurikomisjon menetleb praegu PGS-i ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu, mis ei kohusta enam omavalitsusi looma lasteaedadesse logopeedi ametikohti. See teeb logopeedid ja lasteaednikud murelikuks.

Kui lasteaias pole logopeedi ega eripedagoogi, kes siis märkab ja sekkub? Koolides kohtame sageli tõsiste õpiraskustega õpilasi, kes pole saanud õigel ajal abi, kirjutab Harjumaa õppenõustamiskeskuse ja Aruküla Rukkilille lasteaia logopeed Pille Tina-Kuusik riigikogu kultuurikomisjonile saadetud pöördumises.

Logopeedi abi vajavaid lapsi on lasteaedades aasta-aastalt rohkem. Logopeedide hinnangul on kõneprobleeme vähemal või suuremal määral 25–30%-l lastest, ja on väga tähtis, et nad saaksid õigel ajal abi.

Kõnehäiretega lapsi on palju

Riina Räim on Kuressaare Ristiku lasteaias logopeedina töötanud viisteist aastat ning kinnitab, et kauaaegsel ühes lasteaias töötamisel on suur eelis. „Oma majas tunneb logopeed kõiki lapsi, on kursis nende arenguga, teeb koostööd vanematega. Paljud lapsed jääksid abist ilma, kui logopeed nendega lasteaias ei tegeleks. Kõigil lapsevanematel pole võimalik tööajast lapsega nõustamistel käia, leidub ka vanemaid, kes ei oska lapse probleemi märgata või ei pea seda oluliseks. Logopeediline töö peab aga olema järjepidev.”

Täiskohaga saab logopeed lasteaias töötada juhul, kui seal on 30 logopeedi abi vajavat last. Ristiku lasteaia 200 lapsest vajavad logopeedi 45. „Kui ma lasteaeda tööle tulin, ei olnud kõnehäiretega lapsi nii palju,” tunnistab Riina Räim. „Enamik lapsi saabki minu juures käia ainult ühe korra nädalas, üksikud raskemad lapsed kaks korda. Muidugi oleks parem, kui kohtuksime tihemini, tulemus oleks kiirem.” Logopeedi töö on tema sõnul aastatega palju muutunud. Üha rohkem on arenguprobleemidega lapsi, kellega tuleb teha ka eripedagoogi tööd. „Sageli tegelen lapsega enne aasta aega, kuni ta lõpuks on valmis vastu võtma logopeedilist abi.”

Seadus nõuab, et lasteaia logopeed nõustaks ka koduseid ja eralasteaedades käivaid lapsi, kes selles piirkonnas elavad. Paljud logopeedid töötavad praegu väga suure koormusega, sest väikestel lasteaedadel täiskohta pakkuda pole. Riina Räime Tartu kolleeg töötab näiteks kolmes lasteaias. „Eks mitme maja vahet käimine väsitab ja nii lähedast kontakti laste ja vanematega paratamatult ei teki kui ühes majas töötades, aga laste seisukohalt on see igal juhul hea, kui logopeed on olemas.”

Logopeedi on raske leida

Kuusalu Jussikese lasteaia direktor Astrid Meister teab väga hästi, kui keeruline on lasteaeda logopeedi leida. „Leidsime põhikohaga logopeedi alles kaks aastat tagasi, pärast seda, kui olime kümme aastat otsinud. Aastaid palkasime logopeede töölepingute alusel, igaüks töötas lühikest aega, aga sellest jäi ilmselgelt väheseks. Ka lapsele on parem, kui teda juhendab üks inimene, kellega ta on harjunud.”

Jussikese lasteaias, kus käib 196 last, on logopeedil täiskoormus. Sügisel, kui logopeed lapsed üle vaatas, selgus, et kõneravi vajab 48 last. Kolmekümne lapsega töö praegu käib, ülejäänud on seni ootejärjekorras, kuni vanema rühma lapsed lasteaiast ära kooli lähevad.

Logopeede ei jätku isegi lasteaedade tasandusrühmadesse, kuhu suunatakse nõustamiskomisjoni otsusega tõsisemate kõnehäiretega lapsed. Tallinnas on praegu eesti- ja venekeelsetes lasteaedades kokku 31 tasandusrühma, kuid vajadus nende järele on ilmselgelt suurem.

Tallinna Kannikese lasteaias, kus tegutseb kuus tasandusrühma, jäi eelmisel õppeaastal rühmatäis lapsi ukse taha. Direktor Irja Keiv ütleb, et teine suur mure on logopeedide leidmine. „Logopeede on vähe ja nad lähevad sinna, kus tingimused on paremad. Ka meie logopeed läks tööle teise omavalitsusse, kus palk on suurem. Töökuulutustele keegi isegi ei vasta.” Irja Keiv leiab, et praegune palgapoliitika peaks olema teistsugune. „Miski ei motiveeri logopeedi tasandusrühma tööle tulema, ainsa stiimulina on jäänud veel 56-päevane puhkus. Palk on sama mis teistes lasteaedades, kuid töö keerulisem ja nõudmised palju kõrgemad.”

Mitmekülgsed spetsialistid

Tallinna õppenõustamiskeskuse koordinaator, logopeed Riin Naestema räägib, et logopeedide põud sai alguse masu ajal, kui paljud lasteaiad hakkasid logopeedide koormust vähendama ja ametikohti ära kaotama. „Osa logopeede vahetas ametit, teised otsisid täiskohaga tööd, mida pakkusid mitmed Tallinna lähivallad, kes ongi praegu logopeedidega paremini varustatud kui pealinn. Viimasel ajal on lasteaiad hakanud jälle logopeede otsima, logopeedidele on tööpakkumisi väga palju.”

Riin Naestema sõnul on logopeedide töövaldkond tunduvalt laiem, kui teatakse. See ei piirdu sugugi r-i või s-i paikaseadmisega, vaid puudutab kõne arengut laiemalt. Oluline osa logopeedide tööst on tegelemine lastega, kelle kõne areng on maha jäänud. Enneaegselt sündinuid ja sünnitraumaga lapsi on varasemast rohkem, paljud neist vajavad rääkima õppimisel ja kõne mõistmisel abi. Logopeedi töö on ka tegelda autismispektri häiretega lastega, arendada kuulmisraskustega laste kõne taju, õpetada alternatiivkommunikatsiooni võtteid, teha hääleravi ja palju muudki.

Kui lasteaias logopeedi ei ole

Tallinna haridusameti andmetel oli eelmisel aastal pealinnas tegutsevast 128 munitsipaalsest lasteasutusest logopeed 51 lasteaias ehk vähem kui pooltes. 85-st eesti õppekeelega lasteaiast pakkus logopeedi teenust 19. Mida teevad need lasteaiad, kus logopeedi pole?

Osa lasteaedu sõlmib igal aastal töövõtulepingu mõne logopeediga, kes laste kõnet kontrollib ning informeerib vanemaid, kas ja millist abi laps vajab. Paljud lasteaiad kasutavad võimalust kutsuda logopeed õppenõustamiskeskusest, mis 2008. aastal igasse maakonda ja Tallinnasse loodi. Nõustamiskeskuse spetsialist hindab küll lapse kõne arengut ja soovitab, mida lapsega teha, kuid regulaarseid logopeedi tunde keskustes lapsega ei toimu, ja kui toimub, siis piiratud hulgal. Lapse jaoks, kelle kõneprobleemiga on vaja järjepidevalt tegelda, ei ole õppenõustamiskeskus lahendus.

Kui õnnestub saada aeg polikliiniku logopeedi vastuvõtule, siis visiiditasu selle eest maksta ei tule. Paraku on ooteajad pikad, sest logopeede on vähe. Tallinna lastehaigla Mustamäe polikliinikus töötab haigla ja polikliiniku peale ainult üks logopeed, kelle juurde oli jaanuaris pakkuda neli aega. Kesklinna lastepolikliinikus võtab vastu kaks logopeedi, nende vastuvõtule on võimalik pääseda kahe kuu pärast.

Alati saab minna ka eralogopeedi vastuvõtule, kus üks raviseanss maksab 20–25 eurot, mis pole paljudele peredele taskukohane. Kui pere seisab valiku ees, kas osta leib lauale või minna lapsega logopeedi juurde, võib juhtuda, et laps jääb vajaliku ravita.

Varajane sekkumine on ülioluline

Kõige parem variant on, kui lasteaias on logopeed, usub Pille Tina-Kuusik, kellel on nii lasteaias, koolis kui ka õppenõustamiskeskuses töötamise kogemus. Selles ollakse ju ühte meelt, et arenguprobleemidega lapse puhul on varajane sekkumine ülioluline. Lasteaed aga on just see koht, kus saab iga last märgata ja aidata. Hea, kui suuremas lasteaias oleks logopeedi kõrval ka eripedagoog.

Et logopeede ja eripedagooge jaguks, tuleb Pille Tina-Kuusiku arvates koolitustellimust kindlasti suurendada. Tartu ülikooli eripedagoogika magistriõppesse võetakse igal aastal vastu 20 tudengit, neid võiks olla rohkem.

Suurepärane eeskuju on tema sõnul vallad, kes on saatnud huvilised õpetajad avatud ülikooli logopeediks või eripedagoogiks õppima ja lubanud maksta neile vanemõpetaja palka. Neis valdades on kõigis lasteaedades ja koolides logopeed olemas.

 

Kõik Tallinna lasteaiad said linnalt kingituseks rahvariided

 

Lasteaia kollektiivpuhkus on 1. juulist kuni 31. juulini 2017. Asenduslasteaeda koha taotlemiseks palun võtke ühendust direktoriga.

 

Info: Irja Keiv, direktor

Uuendatud 18.05.2017

 

 


 

  Tallinna Kannikese Lasteaed  Kannikese 13,10613 Tallinn  Tel: 6608021  kannike@kannike.edu.ee  www.kannikese.ee