Lasteaiast
Uudised
Avalik teave
Õppekasvatustegevus
Lapsevanemale
Hoolekogu
Galerii
Tagasiside

 
 
 
  Miks on erivajadusega lapsel olla hea erirühmas?
  Kannikese lasteaed sai 50. aastaseks
  Tallinna lasteaiad saavad matemaatika kohvrid
  Kontsert vanavanematele
  Loeng eneseregulatsiooni oskuste õpetamisest
  Leivapäev
  Muraste Looduskoolis
  Tulest targem
  Logopeedide siskoolitus õpetajatele
  Tunnustus lasteaiale
  Moedemonstratsioon
  Luuletuste esitamise konkurss
  Politseimuuseum tuli külla
  Logopeediapäev
  Emakeelepäev
  Terviseprojekt
  Kristiine linnaosa tantsupäev
  MÕK Kannikeses - lahtiste uste päev uutele peredele
  Lasteaed sai "Etno" rahvariided
Uudised
Prindi
 
 

Eripedagoogika ja logopeedia - ei midagi tavalist!

20.03.2015

Pille Häidkind TÜ lektor, eripedagoogika õppekavade programmijuht
"Õpetajate Leht"
 

Et eripedagoogi ja logopeedi ametid on tarvilikud ja nõutud, seda saab järeldada juba üksnes Õpetajate Lehes ilmuvaid paljusid töökuulutusi lugedes. Järjest suurenev vajadus eripedagoogide ja logopeedide järele on seotud kaasava hariduse rakendamisega Eestis.

Ükski hariduse vallas tegutsev inimene ei tohiks enam eeldada, et kõik lapsed/õpilased rühmas on sarnased ning kasvavad-õpivad ühtlases tempos. Muutused ühiskondlikes hoiakutes ja kaasav hariduspoliitika on andnud võimaluse olla igaühel eriline ja saada vastavalt oma võimetele parim arengu- ja õpikeskkond. Kuid eripedagoogide ja logopeedide võimalused tööd leida ei piirdu ainult lasteaedade ja koolidega.

Mida teeb eripedagoog?

Tavaarusaam on umbes selline: eripedagoog on õpetaja, kes õpetab teistest rumalamaid lapsi, tegeleb puuetega lastega; see on raske amet, sest mõtle, kui keeruline on arukalegi lapsele midagi ära õpetada! Tegelikult võiks öelda, et eripedagoog on õpetaja selle nimetuse tõelises tähenduses. Ta vastandub tunniandjatele ja aine edastajatele (õpetajatele negatiivses mõttes). Eripedagoogiline mõtteviis on, et ei ole rumalaid lapsi, on rumalad täiskasvanud või ebasoodne keskkond.

Erivajadused ei ole osa inimesest, need avalduvad ainult konkreetses keskkonnas. Kui õppijal on raskus, siis tuleb leida selle põhjus ja viis lahendamiseks. Eripedagoog süveneb lapse (või ka täiskasvanu) probleemi, kuni leiab sobiva õpetamisviisi ja tasandi, kus õppija abiga toime tuleb. See on tase, kus õppija saab aru, mis on tegevuse eesmärk, mida tuleb selle saavutamiseks teha, ja saavutab tulemuse. Nii toimides säilib tahe pingutada ja pikemas perspektiivis on võimalik, et inimesel püsib positiivne minapilt ja enesehinnang. Et niisugust olukorda luua, on eripedagoogil vaja teadmisi nii pedagoogikast kui ka psühholoogiast, oskusi keskkonda analüüsida, õppekava muuta, jagada suured oskused väiksemateks osaoskusteks, valida ja kohandada (ka luua) õppevahendeid jne. Eripedagoog saab õppijast aru ja suudab juhtida teda (ja ka lapsevanemat) rasketes olukordades lahenduste suunas.

Mida teeb logopeed?

Tavaarusaam logopeedi tööst kipub olema järgmine. Logopeed on inimene, kes õpetab mõnda tähte ütlema, kui keegi seda ei oska; koolis võib ta õpetada ka lugemist ja kirjutamist. Tegelikult on logopeed pigem kommunikatsioonipuuete spetsialist, kes toetab selle valdkonna probleemidega inimesi kogu elukaare ulatuses. Imikute puhul oskab logopeed hinnata kõne-eelset kommunikatsiooni, kujundada neelamis-, imemis- jt söömisoskusi, suudab kujundada kõne arengu eeldusi (s.o lapse tajude ja motoorset arengut). Lasteaiaeas on osa logopeedi tööst häälduspuuete kõrvaldamine, kuid hoopis suurem töö on toetada lapse suhtlemisoskuse arengut, s.o kujundada kõnest arusaamist ja kõne kasutamisoskust. Kirjaliku kõne oskuste arengu toetamine koolis on selle töö loomulik jätk.

Logopeed võib olla hea keeleõpetaja ka kakskeelsele lapsele, kuigi eesti keele õpetamine ei ole tema prioriteet. Küll on tema nõu vajalik siis, kui muukeelsel lapsel esineb mingi arenguprobleem. Logopeed aitab ka kogeluse ja hääleprobleemide korral.

Eakate inimeste puhul aitab logopeed insuldi tagajärjel kõne kaotanutel uuesti suhtlema hakata, nõustab nende lähedasi; aitab inimesel kohaneda olukorraga, kus kõne ei võimalda enam tavapäraselt toime tulla. Üsna sageli tuleb tegleda ka neelamisfunktsiooni taastamisega.

Kutsestandardid

Kutsesüsteemi käivitumisel oli logopeedi kutse esimeste akadeemiliste kutsete hulgas, millele hakati koostama kutsestandardit. Praegu kehtiv logopeedi kutsestandard kinnitati 2013. aasta märtsis ja eripedagoogi kutsestandard sama aasta juunis (vt kutsekoda.ee). Kutse andmise õigus on Eesti logopeedide ühingul ja Eesti eripedagoogide liidul. Kutsetunnistus näitab, et inimene on tõendanud ja saanud kutseandjalt kinnituse, et tal on kutsealal tegutsemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Kutsestandard annab aluse ka taseme- ja täiendusõppe õppekavade ja koolitusprogrammide koostamiseks. Tööandjale on kutsestandard toeks ametijuhendite koostamisel ja töötaja(te) värbamisel.

Eripedagoog ja logopeed töötavad koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas, nõustamiskeskustes, erasektoris. Erialad on tihedalt seotud keeleteaduse, meditsiini, psühholoogia ja pedagoogikaga. Just laiapõhjaline haridus annab eripedagoogile ja logopeedile aluse orienteeruda meditsiini, sotsiaaltöö, hariduse ja nõustamise vallas ning teha vajalikku koostööd nende valdkondade spetsialistidega.

Töö eripedagoogi või logopeedina eeldab suhtlemist väga erinevate erivajadustega inimeste ja sotsiaalsete rühmadega. Nii on lisaks laiapõhjalistele teadmistele vaja mitmeid isikuomadusi, milleta on seda ametit raske pidada. Kindlalt võib öelda, et mõlema eriala töö on vaheldusrikas, loominguline ja väljakutseid pakkuv, nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, empaatiat ning pingetaluvust.

Eripedagoogika ja logopeedia magistriõpe

Tartu ülikoolis õpetatakse tulevasi eripedagooge ja logopeede järjepidevalt aastast 1968. Õppida saab nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, nii päevases kui ka avatud ülikooli õppevormis. Erialased teadmised ja oskused, õigus vastaval ametikohal töötada ning seejuures väärilist palka soovida on üksnes kutsega ja/või erialase magistriõppe läbinul. Bakalaureuseõppe läbimine ja/või pedagoogilise kõrghariduse täiendamine koolituste käigus ei anna paraku pädevust nimetatud erialadel töötamiseks. Miks?

Esiteks ei ole bakalaureuseõppe lõpetanud omandanud piisavalt kutseteadmisi, oskusi ega ka hoiakuid. Eriti probleemne on oskuste pool, sest erialaspetsiifilised praktikad (28 EAP mahus logopeedia ja 25 EAP mahus eripedagoogika suunal) on läbimata, ja see tähendab, et end spetsialistina esitlev inimene ei oska õpetada eri vanuses ja arengutasemega õppijaid. Ta on sellest loengutes mõnevõrra kuulnud, aga pole ise õpitut rakendada proovinud. Nõnda on ka tema antud nõuanded kaheldava väärtusega ega pruugi õppijat või tema perekonda aidata, halvimal juhul võivad viia isegi probleemide süvenemisele.

Teine probleem on, et kaasavas hariduses eeldatakse logopeedilt ja eripedagoogilt aktiivset osalemist meeskonnatöös, sellesse panustamist. Kui logopeed või eripedagoog oma erialast lähtuvat lisandväärtust pakkuda ei suuda, võib teistel meeskonnaliikmetel (õpetajad, asutuse juhtkond, lapsevanemad, teised tugispetsialistid) jääda mulje, et vastav spetsialist ei olegi vajalik. Ainult üldistest teadmistest ei ole konkreetsete olukordade lahendamisel abi. Oskused rakendada eripedagoogika ja logopeedia üldpõhimõtteid paindlikult konkreetse õppija (lapse, noore, täiskasvanu) toetamiseks tekivad pikema aja jooksul ja eelkõige praktika toel.

Kolmas ja laiale üldsusele ehk mitte nii oluline probleem on selliste ebapädevate spetsialistide muutumine valdavaks. Erialade väärtustamine kahaneb tasapisi ning tööandja ei pea oluliseks kutsele vastavat ehk magistrikraadiga spetsialisti palgata või pakub talle erialaselt alaväärtuslikku tööd (näiteks abiõpetajana, tugiisikuna) ja oluliselt madalamat palka. Kaugemas perspektiivis jäävad kannatajaks ikkagi kõik logopeedi või eripedagoogi abi vajavad sihtrühmad.

Rühmade lastevanemate koosolekute toimumisajad:

Rühma nimi Toimumise aeg
Linnupojad 11. september kell 17.00
Naksitrallid 12. september kell 16.30
Sipsikud 13. september kell 17.00
Mürakarud 14. september kell 17.00
Mesimummud 18. september kell 16.30
Kullakesed 19. september kell 16.30

Tallinna linn loob hariduse tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks

Tallinna Õppenõustamiskeskuse

 

Info: Irja Keiv, direktor

Uuendatud 07.09.2017

 

 


 

  Tallinna Kannikese Lasteaed  Kannikese 13,10613 Tallinn  Tel: 6608021  kannike@kannike.edu.ee  www.kannikese.ee