Projektid

Õpiaia projekt 2022
 
Projekti teostaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Eestvedaja lasteaias: Liia Schlitski. 
Sihtrühm: Tallinna Kannikese Lasteaia lapsed vanuses 3-8 aastat.
Eesmärgid:
    • Õpiaia täiendamine erinevate vahenditega (mördinõudest peenrad, potid taimede istutamiseks, nõud veekogumiseks ja hoiustamiseks, nõu käte pesuks õpiaias, peenra äärised);
    • õppeaia eesmärgiks on luua õuesõpet soosiv keskkond;
    • täiendada õuesolekuaega aktiivõppega;
    • näidata lastele taime kasvamise protsessi seemnest viljani ning seda, kuidas vili jõuab meie toidulauale;
    • lapsed õpivad hoolitsema oma külvatud seemnete ja istutatud taimede eest;
    • laste silmaring ja maailm avardub läbi isikliku kokkupuute taimede kasvatamisega ning huvi looduse ja ümbritseva vastu suureneb;
    • erinevate maitsete kogemine;
    • laste keskkonnateadlikkuse kasvatamine.
 
Tegevuse detailsem kirjeldus:
Rühmaõpetajad tutvustavad lastele erinevaid kevadisi aiatöid. Vaadeldakse raamatuid taimede kasvamisest. Vesteldakse erinevatest köögiviljadest ja maitsetaimedest, mida hakatakse kasvatama (kurk, tomat, paprika, porgand, sibul, kõrvits, till, petersell, piparmünt, meliss, hernes, uba, kartul) ning tutvutakse nendega nii pärisviljade kui piltide kaudu. Õpetajad lõimivad projektide planeerimisel kõiki õppevaldkondi. Seemnete külvamiseks ja taimede istutamiseks mõeldud kohad (kasvuhoone, amplid, maitseainesein, peenrakastid) jagatakse rühmade vahel kevadel loosi teel.
 
Tubased (õppe)tegevused kevadel:
    • Vaadeldakse ja uuritakse seemneid, mida hakatakse külvama.
    • Rühmades kasvatatakse ette taimed - külvatakse seemned (kurk, tomat, paprika) istutuspottidesse ja pikeeritakse.
    • Hoolitsetakse taimede eest ning jälgitakse nende kasvamist seemnest taimeks.
    • Aknalaual pottides kasvatatakse mõningaid maitsetaimi, sibulat, kurki.
    • Vaadatakse raamatuid, videofilme taimedest. Filmitakse/pildistatakse ise taime kasvamise protsessi. Peetakse taimede kasvamise päevikut.
 
(Õppe)tegevused kevad-suvi õues:
    • Tomati, kurgi ja paprika taimede istutamine kasvuhoonesse. Kõrvitsataime istutamine istutuskaussi ning maasikataimede istutamine amplitesse. Maitsetaimede (till, petersell, piparmünt,  meliss, lavendel), porgandi, sibula, herne, oa ja kartuli seemnete külvamine peenrakastidesse.
    • Taimede eest hoolitsemine: kastmine, väetamine, sidumine, rohimine, kasvuhoone tuulutamine.
    • Toimuvad õuesõppe tegevused, kus vaadeldakse kasvuhoones, peenrakastides kasvavaid taimi ning hoolitsetakse nende eest. Jälgitakse taimede kasvamist (võrreldakse taimede suurust, jälgitakse viljade kasvamist, nuusutatakse erinevaid lõhnasid).
    • Saaduste korjamine ja maitsmine.
    • Kunstiline eneseväljendus. Nt: taimepealsetega maalimine, herbaarium.
 
(Õppe)tegevused sügisel õues:
    • Kasvuhoone ja peenrakastide koristamine ja talveperioodiks ettevalmistamine
    • Piparmündi, melissi, tilli, peterselli korjamine ja nende kuivatamine (toas).
 
Väljund/ tulemus:
Lasteaia hoovi loodi õuesõpet soosiv keskkond, kus lapsed said õpetaja suunamisel seemneid külvata, taimi istutada ning nende eest hoolitseda, Jälgida nende kasvamist seemnest taimeks ning vaadelda ka vilju. Laste õuesoleku aeg täienes aktiivõppega ning laste keskkonnateadlikus kasvas. Laste silmaring avanes tänu isetegemisele, kogemustele ja vahetule kokkupuutele. Lapsed kogesid erinevaid lõhnu ja maitseid.

 

 

Õpiaia projekt 2021

Projekti teostaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Eestvedaja lasteaias: Liia Schlitski. 

Sihtrühm: Tallinna Kannikese Lasteaia lapsed vanuses 3-8 aastat.

Eesmärgid:

  • õppeaia eesmärgiks on luua õuesõpet soosiv keskkond;
  • täiendada õuesolekuaega aktiivõppega;
  • näidata lastele taime kasvamise protsessi seemnest viljani ning seda, kuidas vili jõuab meie toidulauale;
  • lapsed õpivad hoolitsema oma külvatud seemnete ja istutatud taimede eest;
  • laste silmaring ja maailm avardub läbi isikliku kokkupuute taimede kasvatamisega ning huvi looduse ja ümbritseva vastu suureneb;
  • erinevate maitsete kogemine;
  • laste keskkonnateadlikkuse kasvatamine.

Tegevuse detailsem kirjeldus:

Rühmades käsitletakse teemasid, kus tutvutakse aiatöödega, köögiviljadega ja maitsetaimedega,  mida hakatakse kasvatama (kurk, tomat, paprika, porgand, sibul, kõrvits, till, petersell, piparmünt, meliss). Õpetajad lõimivad projektide planeerimisel kõiki õppevaldkondi. Tasandusrühmad loovad oma Tootsi peenra, kuhu kaasavad arendusrühma ja pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmi tegutsema vastavalt nende võimetele.

Tubased (õppe)tegevused kevadel:

•  Vaadeldakse ja uuritakse seemneid, mida hakatakse külvama.

•  Rühmades külvatakse seemned (kurk, tomat, paprika) istutuspottidesse ja pikeeritakse.

•  Hoolitsetakse taimede eest ning jälgitakse nende kasvamist seemnest taimeks.

•  Vaadatakse raamatuid, videofilme taimedest. Filmitakse/pildistatakse ise taime   kasvamise protsessi.

(Õppe)tegevused kevad-suvi õues:

•  Tomati, kurgi ja paprika taimede istutamine kasvuhoonesse. Maitsetaimede seemnete, kartuli, kõrvitsa, sibula ja porgandi seemnete külvamine peenrakastidesse.

• Taimede eest hoolitsemine: kastmine, väetamine, sidumine, rohimine, kasvuhoone tuulutamine.

• Toimuvad õuesõppe tegevused, kus vaadeldakse kasvuhoones, peenrakastides kasvavaid taimi ning hoolitsetakse nende eest. Jälgitakse taimede kasvamist (võrreldakse taimede suurust, jälgitakse viljade kasvamist, nuusutatakse erinevaid lõhnasid ).

• Saaduste korjamine ja maitsmine, N: talivili

• Kunstiline eneseväljendus N: herbaariumid

(Õppe)tegevused sügisel õues:

• Kasvuhoone ja peenrakastide koristamine ja talveperioodiks ettevalmistamine

• Piparmündi, melissi, tilli, peterselli korjamine. Kuivatamine (toas).

Väljund/ tulemus:

Lasteaia hoovi loodi õuesõpet soosiv keskkond, kus lapsed said ise seemneid külvata, taimi istutada. Laste õuesoleku aeg täienes aktiivõppega. Saadi teadmisi seemnete ja taimede kasvamise ja nende eest hoolitsemise kohta ning õppisid seda kõike (taimede eest hoolitsemist) ise tegema. Laste silmaring avanes tänu isetegemisele, kogemustele ja vahetule kokkupuutele. Lapsed kogesid erinevaid lõhnu ja maitseid.

Projekt 2021

Projekti teostaja: MTÜ Loodusring

Sihtrühm:5-8 aastased lapsed (Mürakarude ja Naksitrallide koolieelikud)

Eesmärgid:

  • õpilane mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma ning väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi, märkab nähtusi ja muutusi looduses;
  • oskab kirjeldada koduloomi ja -linde, keda talus kasvatatakse;
  • teab kuidas loomade eest hoolitseda ja nende toitumisharjumusi;
  • tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;
  • oskab väärtustada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviis.

Tegevuse detailsem kirjeldus:

Enne õppeprogrammi tutvuti Eesti taludes elavate koduloomadega. Vaadeldi pilte, uuriti loomade mulaa˛e, kuulati jutte koduloomadest. Siis osalesid lapsed Ääsmäel, Kuristu miniloomaaias, MTÜ Loodusringi korraldatud retkel. Talus tutvuti loomade ja lindude eluga talus, vaadeldi ja uuriti loomi ning saadi teadmisi koduloomade ja -lindude toitumisharjumuste ja nende eest hoolitsemise kohta. Kinnistati lasteaias õpitud teadmisi.

Väljund/ tulemus:

Lapsed said läbi kogemuste tunnetada ümbritsevat keskkonda. Märkasid nähtusi ja muutusi looduses ning said võrrelda elu talus ja linnas. Lapsed said teadmisi koduloomade ja lindude hoolitsemise ning toitumisharjumuste kohta. Laste silmaring laienes läbi kogetu ja nähtu.

 

KIK projekt 2019 Sipsikute rühm läheb matkama Harku metsa, et koos LOHE looduskooliga sügist enda südamesse lasta.“

Projekti teostaja: LOHE Looduskool

Sihtrühm: 5-7 aastased lapsed (Sipsikute rühm)

Eesmärgid:

  •  Laps märkab, millised muutused sügisel looduses toimuvad;
  • Lapsel kinnistuvad puude nimetused;
  • Laps saab teadmisi ja teiste taimede elust sügisel;
  • Laps õpib tundma looduse ande ning teeb vahet söödavatel ja mittesöödavatel metsaandidel;
  • Laps saab teadmisi selle kohta, kuidas metsloomad sügiseks valmistuma hakkavad;
  • Laps oskab võrrelda metsa ja lasteaia hoovi erinevusi ja sarnasusi;

Tegevuse detailsem kirjeldus:

Enne õppeprogrammi tutvutakse lasteaia hoovi sügisese loodusega ja alustatakse isikliku loodusvaatluse vihiku täitmist, kust saab hiljem võrrelda looduses toimuvaid muutuseid erinevatel aastaaegadel. Siis osalevad lapsed LOHE looduskooli õppeprogrammis Harku metsa loodusrajal. Peale seda täidetakse loodusvaatluse vihikut ning võrreldakse vaatluste erinevusi ja sarnasusi. Lapsed võrdlevad lasteaia hoovis ning matkarajal kasvavate ning elavate puude, taimestiku, loomade, lindude erinevusi ja sarnasusi. Kinnistatakse teadmisi looduse hoidmise kohta igapäevaselt nii lasteaia hoovis kui metsas.

Väljund/ tulemus:

Lapsed õpivad märkama loodust enda ümber ning tegema selle kohta märkmeid nii kirjalikult kui piltide abil kõikidel aastaaegadel. Laste silmaring aastaaegadest ja loodusest on laienenud. Laste keskonnahoidlikust on tõstetud.

 

 

2018/2019 õa käisid kolm rühma Lehola Keskkonnahariduskeskus koordineeritud KIK projekti „Keskkonnahariduslikud programmid Tallinna lasteaedadele 2018/2019 õa.“ raames  erinevatel õppeprogrammidel.

Mürakarude rühm käis Loodusmajas õppeprogrammiga „Putukad“.
Naksitrallid külastasid loomaaeda ja osalesid õppeprogrammis „Kus loomad elavad?“.
Sipsikud külastasid Loodusmuuseumi õppeprogrammi „Meeled ja maailm“.

 

KIK projekt 2018 „Põnev putukamaailm Tallinna Kannikese lasteaias“

Projekti teostaja: Huvitava Bioloogia Kool

Sihtrühm: 6-8-aastased lapsed (Mesimummude ja Naksitrallide rühmad)

Eesmärgid:

  • Laps õpib tundma erinevaid selgrootuid putukaid (mesilasi, kiile, ämblikke, sipelgaid).
  • Lapsed oskavad kirjeldada neid putukaid ja nendele iseloomulikke tunnuseid:

-mesilased on töökad, korjavad õielt õiele nektrarit, sumisevad

-kiilid on pika peenikese kehaga, lendavad kiirelt, võivad õhus paigal püsida, tagurpidi lennata;

-ämblikul on kaheksa jalga, ämblikud koovad võrku;

-sipelgad on kiire liikumisega ning väga töökad

Tegevuse detailsem kirjeldus:

Õppeprogramm tutvustab tavalisemaid meie ümber elavaid selgrootuid (putukaid, ämblikke ning vihmausse). Programmi kestvus on ligikaudu 2,5 tundi, millest pool toimub toas, teine pool õues. Lasteaia siseruumides tutvustatakse lühikeste loodusvideote abil erinevaid selgrootuid (mesilasi, kiile, ämblikke, sipelgaid). Tutvume sellega, kuidas selgrootud liiguvad ning näevad. Õues õpime tundma erinevaid aias elavaid loomi. Püüame neid lehekõdust ning vaatleme spetsiaalsetes putukavaatluspurkides. 

Väljund/ tulemus:

Laps tunneb erinevaid selgrootuid putukaid (mesilasi, kiile, ämblikke, sipelgaid) ja teab nende tähtsust. Lapsed oskavad kirjeldada neid putukaid ja nendele iseloomulikke tunnuseid ning kuidas nad liigvad. Lapsed teavad, et loodust tuleb hoida (mesilaspesasi, sipelgapesasid ja ämblikevõrke niisama ei lõhu).

e-Twinning projekt: „CHRISTMAS CARDS EXCHANGE 2017” (Jõulukaartide vahetus detsember 2017)

Projekti teostaja: Maarja-Liisa Eek

Sihtrühm: Laste vanus 5-7 (Mesimummude rühm)

TEGEVUSTE KIRJELDUS:

Jõulukaardid tehakse vabal valikul õpilase soovitud materjalidega. Kaardis võib lisaks olla ka jutt oma kodukoha jõulukommetest. Projekti korraldaja koostab nimekirja kõikidest osalejatest ja loosiga jagatakse kes saadab kellele jõulukaardid. Saadud kaartidest koostatakse näitus ning lapsed tutvuvad erinevate riikide ja nende jõulukommetega.​

EESMÄRGID

  • Jõulukaartide meisterdamine ja vahetamine
  • Jõuluaja tähistamine
  • Laste loovuse arendamine
  • Globaalne kodakondsus
  • Teiste riikide kultuuri ja tavadega tutvumine

VÄLJUND/TULEMUS: 

Laste silmaring on avardunud teiste riikide jõulukommete ja tavade abil. Jõulukaartide näitus.

 

e-Twinningu projekt "MINU EESTI 100  - 100 SAMMU MINU KODUST "

Projekti teostaja: Maarja-Liisa Eek

Sihtrühm: Laste vanus 5-7 (Mesimummude rühm)

Tegevuste kirkeldus:

Osalejad jäädvustavad fotokaameraga oma kodust 100 sammu kaugusele jääva vaate ja kirjutavad väikese kirjelduse luues õnnitluskaardi Eesti Vabariigi juubeliks.

Lapsevanem astub koos lapsega oma koduuksest või koduväravast saja sammu kaugusele vabalt valitud suunas. Sihtkohta jõudes tehakse pilt vaatest.

Pildist vormistatakse õnnitluskaart Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.

Eesmärgid:

  • Koostöö vanemate ja vanavanematega.
  • Oma koduümbruse tundmaõppimine.
  • Isamaalisus.
  • Oma kodukoha ja kodumaa väärtustamine.

Väljund / tulemus: 

Veebigalerii õnnitluskaartidega Eesti Vabariigi juubeliks.

http://minueestisadaprojekt.blogspot.com.ee/

KIK projekt 2016: Tallinna Stroomi mereranna ja Muraste Looduskooli maastikuga tutvumine

  • Pakkuda võimalust kogeda ja näha mereranda.
  • Pakkuda võimalust kogeda ja näha Murastes looduse igapäevaelu.
  • Pakkuda võimalust lastel arutleda mererannas ja metsas viibimise erinevuse üle.
  • Õppida tundma mereäärset taimestikku ja putukaid.
  • Kogeda põnevat võimalus teha õppetegevusi mererannas (kunst, matemaatika, emakeel).
  • Õppida tundma kooslusi, loomi ja taimi metsas.

2. Kinnistada lastes loodushoidlikku käitumist.

3. Tõhustada koostööd ja kogemuste vahetamist Kannikese lasteaia õpetajate vahel.

STROOMI

Detailsem tegevuste kirjeldus:

Koos õpetajatega tutvutakse Stroomi rannaga. Õpetaja tutvustab erinevaid taimi ja puid ning koos arutatakse, kuidas ja miks peaks hoidma puhtust mererannas. Lastele korraldatakse mõned liikumismängud. Peale liikumismänge heidavad lapsed murule, sulevad silmad ja kuulavad meremuusikat (lained, tuul, ümbruskonna helid). Õpetajad on planeerinud kunstitegevuse looduslikest materjalidest. Kunstitegevus tehakse Stroomi rannas olemasolevate vahenditega. Lapsed saavad peale õppetegevusi veidike vaba aega ning enne äraminekut kontrollitakse koos lastega, et maha ei jääks prügi.

Väljund/tulemus:

Pakkuda võimalust kogeda ja näha mereranda. Kogeda põnevat võimalust teha õppetegevusi mererannas. Õppida ja kinnistada loodushoidlikku käitumist mererannas. Laps on tutvunud Stroomi ranna mereäärse alaga. Laps oskab nimetada vähemalt kolme erinevat taime/puud Stroomi rannas. Laps on meisterdanud looduslike vahendite abil mererannas kunstiteose. Laps oskab jutustada, kuidas hoida mereäärset loodust.

MURASTE

Detailsem tegevuste kirjeldus:

Mängulisel metsaretkel saavad lapsed õppida erinevaid taime- ja puuliike. Laps näeb, milline on mets sügisel. Samuti saab teada, kuidas käituda loodushoidlikult metsas. Metsaretk on kestusega 140-200 minutit. Muraste Loodukooli õppeprogrammiga saab lähemalt tuvuda siin: http://www.murastelooduskool.ee/tegevused/loodusoppeprogrammid/avastusretk-looduse-igapaevaellu/

Väljund/tulemus:

Laps oskab nimetada vähemalt kolme metsaretkel nähtud puu- ja taimeliiki. Laps oskab kirjeldada metsa sügisel. Laps oskab kirjeldada, kuidas käituda loodushoidlikult metsas. Laps suudab jutustades edasi anda, mis ta retkel koges ja teada sai.

ÕPPEKÄIKUDEL KOGETU KORDAMINE JA KINNISTAMINE

Detailsem tegevuste kirjeldus:

Rühmade õpetajad planeerivad oktoobris nädalateemasid, milles saab korrata ja kinnistada õppekäikudel nähtut ja õpitut. Õppetegevuste alguses korratakse teemadena mereranda ja metsa eraldi ning viimasena püüavad lapsed koos õpetaja abiga leida maastike sarnasusi ja erinevusi. Mereranna ja metsa teemasid lõimitakse järgmiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega: keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond, kunst.

Väljund/tulemus:

Laps on saanud teadmisi mereäärse ala taimestikust. Laps on saanud teadmisi metsa ala erinevatest pinnavormidest, taimestikust. Lapsed teavad, kuidas käituda looduses loodushoidvalt kui ka hoolivalt. Lapsed oskavad märgata muutusi maastikul.

ÜHISTÖÖ

Detailsem tegevuste kirjeldus:

Iga projektis osalev rühm teeb kaks plakatit. Ühe mere ja ühe metsa teemal. Kasutatakse jällegi looduslike vahendeid. Plakatitele lisatakse suurte trükitähtedega sildid (näiteks: LIIV, KIVI, KUUSK, MÄND).

Väljund/tulemus:

Läbi käelise tegevuse kinnistatakse veel viimane kord mere ja metsa kohta õpitut. Plakatid annavad võimaluse põgusalt tutvuda mereranna ja metsaga ka nendel lastel, kes projektis ei osalenud.

Terviseprojekt „ SINU SAMMUD LOEVAD!” 28.09.2015-06.05.2016

Teostajad: Meriin Salumaa, Loona Kattai ja Helle Suitslepp +rühmaõpetajad

Sihtrühm : Lapsed vanuses 3-8 aastat.

Projekti eesmärk: Innustada lapsi teadlikult liikuma - joostes või kõndides. Rääkida lastele liikumise vajalikkusest inimese südame tervisele.

Tegevuse kirjeldus:

Lapsed ja õpetajad jooksevad (või kõnnivad) teadlikult iga päev vähemalt 160 meetrit. Selleks valisime tervisemeeskonnaga „ümbermajajooksu“. Lisaks saab iga laps näha jooksu tulemust jalajäljetabelis, mida  lapsed koos õpetajaga täidavad igapäevaselt üheskoos. Räägime lastele liikumise vajalikkusest inimese südame tervisele.

Valdkond: teadliku liikumisharjumuse kujundamine ja südame tervis

Projekt „Sinu sammud loevad!”, sai alguse rahvusvahelisel südamepäeval 28.09.2015 ja kestis südamenädalani 06.05.2016.

Selles osalemiseks pidid lapsed läbima iga päev 160 meetrise teelõigu (ümbermajajooks), kas joostes või kõndides. Lisaks tuli täita rühmas igapäevaselt üks jalajäljetabel, milles kajastus osavõtt. Jalajälgede täitmist tutvustati 28.09.15 lastele ja rühmaõpetajatele lasteaia õuealal porgandijooksu ja erinevate liikumismängude kaudu. Projekti alguses oli kaasatud ka lapsevanemaid. Paludes südamepäevaks kaasa panna lastele üks aedvili või puuvili. Hiljem valmis sellest rühmas terviseamps. Iga rühmaõpetaja sai ise valida, kuidas ta oma rühmas jalajäljele tervisejooksu täitmise korraldab. Seejärel täitsid õpetajad koos lastega oma rühmas mitme kuu vältel jalajäljetabelit vastavalt enda poolt valitud ajal. Lisaks räägiti rühmades liikumise vajalikkusest meie südame tervisele.

Südamenädalal (02.05.-06.05.2016) toimusid Terviseedenduse meeskonna ja liikumisõpetaja eestvedamisel lasteaia õuealal erinevad liikumis-ja pallimängud. Esmaspäevast neljapäevani said lapsed mängida õualal erinevaid pallimänge. Mängiti jalgpalli, korvpalli, visati palliga kaugust ja kõrgust. Lisaks meeldis lastele keerutada rõngaid ja teha nendega erinevaid harjutusi, mida aasta jooksul oldi liikumistunnis õpitud. Reedel korraldas liikumisõpetaja Helle õuealal lastele toreda liikumistunni, millest võttis osa kogu Kannikese maja personal. Õpetaja rõhutas liikumise vajalikkust meie südame tervisele. Kõik said lõbusate laulude saatel võimelda ja ennast välja elada. Lastele meeldis see üritus väga. Seejärel tunnustati kõiki rühmi aktiivse osavõtu eest ja jagati diplomeid ja autasusid (tänavakriidid).

Tulemused ja analüüs

Lapsi oli  Südamepäeva üritusel kaasa tegemas 50 ja südamenädalal oli kohal 38 – 54 last. Õpetajad olid koos lastega märkinud jalajäljetabelisse kas südame, risti, värvilise täpi või kleebise, vastavalt rühma poolt valitud meetodile.

Septembri lõpust kuni aprilli alguseni iga päev ümbermajajooksu tehes, oleks lapsed pidanud läbima ühtekokku 20 km ja 640m. Kuna aga osa rühmasid jätkas ka aprillis ümbermajajooksu, siis nemad läbisid vähemalt 24 km. Igat last eraldi ei hinnatud, tähtis oli osavõtt. Väga tublid olid ka õpetajad, kes lastega igapäevaselt koos jooksid.

NB! Lisaks jooksid mõned lapsed meeleldi mõnikord lausa 6 ringi ümber maja, seega läbiti enamgi kilomeetreid.

Tulemus: Ka peale projekti lõppemist ootab osa lapsi maja nurga juures, et saaks taas ümbermajajooksu teha. See näitab, et lastel on tekkinud arusaam teadlikust liikumisest. Lisaks hakkasid mõned õpetajad samuti teadlikult koos lastega liikuma.Loeme terviseedenduse meeskonnaga terviseprojekti „Sinu sammud loevad!” õnnestunuks.

  • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekt "Tallinna Kannikese Lasteaia minidendraariumi rajamine. Külastusreis Ääsmäe miniloomaaeda Kurista tallu." 2014-2015

Projekti eesmärk:

  1. Minidendraariumi rajamine lasteaia territooriumile
  2. Õpetada lapsi märkama puid, põõsaid ja taimi aastaringis, muudatusi looduskeskkonnas, pakkuda avastusrõõmu.
  3. Õpetada lapsi loodusest hoolima, seda hoidma ja taimede eest hoolitsema.
  4. Õppekäik ja tutvumine Ääsmäe miniloomaaiaga.

 

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt: "KIUSAMISEST VABA LASTEAED" alates november 2012

Novembrist 2012 liitusime projektiga "Kiusamisest vaba lasteaed", mille käigus oli võimalik saada programmi rakendamiseks vajalik metoodiline materjal ja õpetajate koolitus. Esimesena alustab metoodika rakendamist Kullakest rühm.Programmi üldeesmärgid on:

  •     ennetada ja vähendada kiusamist lasteasutustes;
  •     luua kiusamisvaba keskkond reeglite, käitumismudelite ja hoiakute näol;
  •     töötada välja uusi meetodeid ja vahendeid kiusamise ennetamiseks;
  •     teha koostööd Tallinna Ülikooliga kiusamist käsitlevate teadusuuringute raames.

Projekt toetub neljale põhiväärtusele:

  •     sallivus – näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana;
  •     austus – suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaksvõtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine;
  •     hoolivus – näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu – nii endast nooremate kui omavanuste vastu;
  •     julgus – jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema õigluse vastu.

Väikeste lastega ei saa otseselt väärtushinnangutest rääkida, seepärast on välja töötatud sotsiaalsed käitumismudelid. Selleks, et lastele edasi anda sotsiaalseid käitumismudeleid on välja töötatud kindel metoodika (kohver). mis sisaldab erinevaid vahendeid lastele ja õpetajale: väikesed karud kõikidele lastele ja üks suur karu õpetajale, teemakaardid, õpetaja käsiraamat, massaaźiraamat, plakat, kleepsud ning nõuande voldik lapsevanematele, kus kirjas 5 olulist nõuannet vanemale.

Projekti sümboliks on SÕBER KARU (Buddybear), mis väljendab turvalisust, hellust ja sõprust. Iga projektis osaleja laps saab endale karu, mis on mõeldud kasutamiseks tegevustes. SÕBER KARU on osaleja lastekoosolekutel, kaitseb, lohutab ning on hea sõber ja lapse „hääletoru“, kui lapse ei julge ise rääkida.

5 nõuannet lapsevanemale:

  •     julgustage oma lapsi korraldama mängukohtumisi - mängima rühma erinevate lastega;
  •     ärge rääkige negatiivselt lasteaias teistest lastest (või nende vanematest);
  •     viige sisse seltskondlik sünnipäeva tähistamine;
  •     julgustage oma last kaitsma sõpru, kes pole võimelised end ise kaitsma;
  •     olge avatud ja positiivne, kui teised vanemad räägivad oma laste probleemidest.

Rohkem infot projekti kohta: www.kiusamisestvabaks.ee

  • Lõimumisprojekt "Toitudest ja tavadest sõpruseni" - august 2012 kuni aprill 2013

Eesmärk: tutvuda erinevate kultuuritraditsioonidega, väärtustada erinevatest kultuuridest lähtuvaid toitumiskommete eripärasid, toetada õpetajate professionaalset arengut ja aidata erivajadustega lastel sõbruneda ning üksteisest aru saada teisest keelekeskkonnast lastega.   Ühistöö tulemusena valmis kokaraamat mõlema lasteaia lemmiktoitudest. Lõimumisprojekt andis mõlemale lasteaiale uusi teadmisi, mida saab kasutada oma igapäevatöös edaspidi, rikastus lasteaedade menüü, tekkisid uued sõprussuhted.

 

 

 

www.kannikese.ee

Back to top