Detsembrikuu lasteaias

Traditsioonikuu puhul kirjutasid õpetajad, mida jõuluhõngulist rühmades tehti.

Kullakeste rühma traditsiooniks on pidada rühma jõulupidu mängutoas. Mängutoas on suhtlus üksteisega vabam ja tuju oli kõigil hea. Lastel oli põnev, teistmoodi keskkond ja teised mängud. Samuti oli vanematel väga tore aeg, kus nad said end lastena tunda. Pallimeres koos oma lapsega hullata või erinevaid mänge kaasa mängida. Jõululik meeleolu oli siiski ka seal: kuuseke, dekoratsioonid ja muusika. Vanemate ja õpetajate poolt sai kaetud armas snäkilauake.
Rühmas on traditsiooniks kaunistada aknaid koos lastega. Sellel aastal liimisime aknale lumehelbeid. Lastega koos tegime rühmas piparkooke. Lapsed on taigna rullimises väga tublid ja aitasid ka piparkoogid viia koos õpetajaga kööki ahju. Rahulikku ja jõululikku meeleolu rühmas loob rahulik jõulumuusika.

Sipsikud alustasid jõulukuud esimese advendi tähistamisega saalis ja rühmas. Edasi jätkus detsember piparkookide küpsetamise, jõulupärja valmistamise, jõululuuletuste õppimise ja rühma kaunistamisega koos lastega. Jõulupeoks valmistuti koos koos vanematega Lisaks räägiti hommikuringides Eesti jõulutraditsioonidest, toitudest ja jõuluootuste ajast.

Naksitrallid olid pühade tulekuks valmis! Detsembris alustasid Naksitrallid varakult rühma kaunistades talve tulekuks ja jõulupühadeks valmistumisega. Ka piparkoogid said üheskoos küpsetatud. Ning üheskoos sai ka jõulupidu peetud.

Linnupoegade rühmas loeme me ikka luuletusi, liisusalme ja laulame ka rahvalikke laule. Õpetajad mäletavad neid oma lapsepõlvest vanaema-vanaisa poolt loetuna-laulduna. Detsembris leidsime peaaegu igasse päeva mõne sellise lihtsa rütmi ja korduva riimiga luuletuse, laulu või liisusalmi, mida lastega läbi mängida. Kõige rohkem tundus lastele meeldivat liisusalm „kuts läks karja linta-lonta ja karjast koju tuli vutt-vutt-vutt”. See kiire vutt-vutt-vutt koos õpetajaga tekitas alati väikese hasardi ja tõi kõigile naeratuse suule. Ühe teise luuletuse abil said lapsed õpetajaga koos endale kõik talveriided „selga panna”. Rahvalaulu keelitasime lapse kuulama nii, et lisasime laulu sisse ootamatult lapse nime.
See oli meie rühma väike pärimusekilluke ja traditsioon detsembris, millega ka edaspidi jätkame.

Info edastas
Maarja-Liisa Koitsalu, õppealajuhataja