Lapse arengu hindamise põhimõtted

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks,  positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse lapse arengu hindamise tabelit, vestlust, intervjuud, koolivalmiduse testi ja laste töid.

Lapse arengu hindamiseks on väljatöötatud nõutud pädevuste kriteeriumid tuginedes riiklikule õppekavale ja lasteaia õppekava üldoskuste ning ainevaldkondade lapse arengu eeldatavatele tulemustele. Õpetajad ja tugispetsialist jälgivad lapse arengut, hindavad ning koostavad lapse arengukirjelduse.

Rühmaõpetaja teeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja tugispetsialistidega ning lapsevanemaga.

Rühma meeskond analüüsib rühma laste õppe- ja kasvatustegevuse tulemusi ning arengut kaks korda õppeaastas. Kokkuvõte laste arengust esitatakse õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis ja see on aluseks järgneva õppeaasta eesmärkide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel.

Lapsevanematele tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust rühma koosolekul õppeaasta algul. Õpetaja vahetab lapsevanemaga lapse arengualast informatsiooni igapäevaste vestluste ajal. Pikema tagasiside lapse arengust annavad õpetaja ja tugispetsialist  arenguvestlusel, mis toimub üks, vajadusel kaks korda õppeaastas. Arenguvestlus annab lapsevanemale tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Lapse arenguvestlusest tehakse kirjalik kokkuvõte. Arenguvestluste aeg on fikseeritud rühma tegevuskavas. Kevadel rühma lapsevanemate koosolekul tehakse kokkuvõte rühma laste arengust.

Uuendatud 02.09.2024